Venitus – dünaamiline või staatiline?

👉 Räägime erinevatest venitustüüpidest: staatiline, dünaamiline, ballistiline ja propriotseptiivne neuromuskulaarne. 💪

Tõenäoliselt teavad kõik esimest kahte. 1️⃣ Staatiline – lihast hoitakse teatud aja väljavenitatud asendis. Seda venitust kasutatakse kõige sagedamini tänu sellele, et see aitab vabaneda lihaspingest ja suurendada elastsust. ✅

2️⃣ Dünaamiline – jäsemed liiguvad oma liikuvuse piires, pikendades sihtlihasgruppi ja lühendades vastaspoole lihast ehk antagonisti (🧐 võtame näiteks reie piirkonna – jala üles-alla tõstmine venitab reie tagumise pinna ning lühendab eesmise). Seda venitust kasutatakse sageli enne treeninguga alustamist soojenduseks. 🏋️

3️⃣ Ballistiline venitus sarnaneb dünaamilise venitusega selle poolest, et seda sooritatakse samamoodi dünaamiliselt, aga lisanduvad äkilised ja kiired liigutused. Liikumisimpulsi abil liigub jäse üle liigese normaalse liikuvuse piiri. Seda tüüpi venitus võib olla traumaatiline. Sellest hoolimata kasutavad sportlased seda sageli sooritusvõime parandamiseks (hüppekauguse või -kõrguse suurendamiseks, käelöögi amplituudi suurendamiseks) 💥

4️⃣ Propriotseptiivne neuromuskulaarne venitus on muutunud populaarsemaks kui eelnimetatud venituste liigid, sest see võimaldab suurendada liigeste liikuvust ja aitab tõsta lihaste elastsust lühema ajaga. See sisaldav endas nii lihasrühma venitamist kui ka kontraktsiooni (aktiveerimist), et saavutada maksimaalne venitusulatus. See tähendab, et lihast pingutatakse 4-6 sekundit ja kohe pärast seda lõdvestatakse ja venitatakse. Seda tüüpi venitamist töötasid algselt välja ja kasutasid füsioterapeudid insuldijärgse taastumise hõlbustamiseks. 😎

🤩 Kokkuvõtteks pea meeles, et venitamine aitab vabaneda lihasvalust tingitud lihaspingetest, parandab sooritusvõimet mõnel spordialal, suurendab liigeste liikuvust. ☀️