Aadress
Peterburi tee 46, Tallinn
Helista
+ 372 53 43 95 07
+372 55 60 21 39
Kirjuta
info@fysioterra.ee
Oleme avatud
Esmaspäev - Pühapäev: 10.00 - 17.00

Kuidas alustada treeningutega?

☀️Kevad on käes ning see tähendab, et tuleb hakata end võimalikult kiiresti vormi viima, kui veel pole alustanud sellega. 👇Toome välja näpunäited algajatele või neile, kes pärast talveund trenni tagasi naasevad. 😴🥱

📍 NB! Treenimist tuleb alustada väga ettevaatlikult
1️⃣ Kui oled algaja, kes alustab oma sporditeed reipalt ja aktiivselt, riskid saada ülekoormussündroomi ohvriks. See omakorda on kaasab endaga nikastusi, tendinopaatiat, sääre lõhenemist, fastsiiti, bursiiti, stressimurdu ja paljusid muid moesõnu. Ja kõigi nende sõnade kohta selgituste saamiseks võite alati meiega ühendust võtta.
2️⃣ Oluline on õigete jalanõude valik (mitte tennised, plätud jne). Artiklis, mille põhjal on antud postitus kirjutatud, kirjeldatakse kaaretoega ehk supinaatoriga kingade tähtsust. Teised uuringud väidavad, et sellised jalanõud ei sobi näiteks kõrge tallavõlviga inimestele. 🤷‍♀️ Hea oleks, kui saaksid enne treeninguga alustamist füsioterapeudiga nõu pidada.
3️⃣ Toitu õigesti ja tasakaalustatult (ideaalis arvuta õige kalorikogus sõltuvalt aktiivsusest, lisaks uuri ka, kui palju valke, rasvu ja süsivesikuid pead päevas tarbima. Aga loomulikult ei ela me ideaalses maailmas ja makroelementide koguse arvutamine on väga aeganõudev protsess, eriti algajale. Alati võib nõu küsida toitumisspetsialistilt või füsioterapeudilt, kes annab vajalikud soovitused) 🤌
4️⃣ Jälgi veebalanssi – 1 kg kehakaalu kohta võiks juua keskmiselt 35 ml vett. 💦
5️⃣ Piisava aja ja kestvusega soojendus on vajalik. See võiks kesta keskmiselt 10 minutit.
6️⃣ Jälgi harjutuste sooritamise tehnikat. Kui oled algaja, siis tõenäoliselt ei ole sul võimalik tehnikat ise jälgida ja korrigeerida – sel juhul võta ühendust treeneri või füsioterapeudiga, vastasel juhul võivad harjutused kahjulikud olla. ☝️

🤗 Päikest kõigile, aktiivset elustiili ja energiarohket kevadet! 💐

Venitus – dünaamiline või staatiline?

👉 Räägime erinevatest venitustüüpidest: staatiline, dünaamiline, ballistiline ja propriotseptiivne neuromuskulaarne. 💪

Tõenäoliselt teavad kõik esimest kahte. 1️⃣ Staatiline – lihast hoitakse teatud aja väljavenitatud asendis. Seda venitust kasutatakse kõige sagedamini tänu sellele, et see aitab vabaneda lihaspingest ja suurendada elastsust. ✅

2️⃣ Dünaamiline – jäsemed liiguvad oma liikuvuse piires, pikendades sihtlihasgruppi ja lühendades vastaspoole lihast ehk antagonisti (🧐 võtame näiteks reie piirkonna – jala üles-alla tõstmine venitab reie tagumise pinna ning lühendab eesmise). Seda venitust kasutatakse sageli enne treeninguga alustamist soojenduseks. 🏋️

3️⃣ Ballistiline venitus sarnaneb dünaamilise venitusega selle poolest, et seda sooritatakse samamoodi dünaamiliselt, aga lisanduvad äkilised ja kiired liigutused. Liikumisimpulsi abil liigub jäse üle liigese normaalse liikuvuse piiri. Seda tüüpi venitus võib olla traumaatiline. Sellest hoolimata kasutavad sportlased seda sageli sooritusvõime parandamiseks (hüppekauguse või -kõrguse suurendamiseks, käelöögi amplituudi suurendamiseks) 💥

4️⃣ Propriotseptiivne neuromuskulaarne venitus on muutunud populaarsemaks kui eelnimetatud venituste liigid, sest see võimaldab suurendada liigeste liikuvust ja aitab tõsta lihaste elastsust lühema ajaga. See sisaldav endas nii lihasrühma venitamist kui ka kontraktsiooni (aktiveerimist), et saavutada maksimaalne venitusulatus. See tähendab, et lihast pingutatakse 4-6 sekundit ja kohe pärast seda lõdvestatakse ja venitatakse. Seda tüüpi venitamist töötasid algselt välja ja kasutasid füsioterapeudid insuldijärgse taastumise hõlbustamiseks. 😎

🤩 Kokkuvõtteks pea meeles, et venitamine aitab vabaneda lihasvalust tingitud lihaspingetest, parandab sooritusvõimet mõnel spordialal, suurendab liigeste liikuvust. ☀️